Back

Käsitsi vs digitaalne mõõtmine: kuidas hoida kokku kulusid?

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning olemasolevate igapäevaste protsesside muutmine nõuavad aega ja tähelepanu. Tihtipeale need muudatused on nii ajamahukad, et tasuks eelnevalt küsida – kas see tõesti on seda väärt? 

Allolevalt oleme üritanud välja tuua numbrid võrdlemaks tehtud kulutusi tulemusega.

Käsitsi mõõtmise asendamine digitaalse mõõtmise tundub esmapilgul keerukas. Selleks, et seda ette võtta, peab olema kindel, et pingutus tasub ennast ära. Alljärgnevalt üritan kirjeldada, miks see mäng väärib küünlaid.

Võtame näiteks kõrgekvaliteedilise saepalgi virna, orienteeruvalt 30 tihumeetrit, nottide pikkuseks 3m. Selleks, et saada parim võimalik hind, on tarvilik iga nott eraldi ära mõõta. Kui notid pole ideaalse ringi kujuga (enamasti nad ei ole seda), peab notil diameetrit mõõtma nii kõige kitsamast kui laiemast kohast ning arvutama keskmise.

 

Käsitsi nottide mõõtmine

Kõikide nottide diameetrid märgitakse tippimislehele. Vihma korral on olukord keerulisem, kuna paber kipub märjaks saama. Vältimaks ühe noti mitmekordset mõõtmist, tuleb iga nott spreivärviga või kriidiga ära märkida. Põhimõtteliselt peab mõõtja korraga teostama 3 erinevat tegevust: mõõtmine, kirjutamine ning nottide märkimine. Kui virn on mõõdetud, viiiakse tippimisleht kontorisse, kus sisestatakse andmed Excelisse ning tehakse valmis mõõtmisraport.  30 tihumeetrise virna mõõtmiseks ning vajaliku paberitöö tegemiseks kokku kulunud aega ca 45 min.

 

 Käsitsi mõõtmine digitaalse klupega.

Klupede hinnad erinevad, kvaliteetse klupe hind jääb orienteeruvalt 1420 EUR kanti. Võrreldes käsitsi mõõtmisega, mõõtja ei pea andmeid käsitsi paberile kirjutama, kuna kõik andmed salvestuvad automaatselt. Sellegipoolest peab igat notti eraldi mõõtma, mis on ajamahukas tegevus. Peale mõõtmist tõmmatakse kontoris klupest andmed alla ning vormistatakse mõõtmisraportiks.

Kokku kulunud aeg mõõtmisele ning andmete vormistamisele ca 30 min.

 

Digitaalne puidumõõtmine

Digitaalne mõõtmine võimaldab kiirendada protsessi, vähendades mõõtmisele kuluvat aega 2-5 minutini. Mõõtja peab kasutama referentsi ( 1m pikkune mõõdulatt-või lint), tegema virnast pildi ning sisestama vajaliku info (noti pikkus). Isegi kehva virnastuskvaliteedi korral või kui mõned notid on varjus, saab tulemust hõlpsalt korrigeerida (notte lisada/kustutada).

Andmed on salvestunud laomoodulis ning seal on vaja kahte klikki, et need kiirelt mõõtmisraportiks vormistada.

Lihtne.

Kulude võrdlus

Inimtööjõu kulud: käsitsi mõõtmine vs digitaalne.

Vaatame nüüd otsa mõõtmise taga olevatele numbritele. Keskmine palk puidusektoris Euroopas varieerub 4-20 EUR/h. Et asja teha lihtsamaks, võtame aluseks Eesti keskmise brutotunnipalga, mis on 7,50 EUR/h ning kogukulu tööandjale 10 EUR tunnis.

Kui tööandja on investeerind digitaalsesse klupesse (eluiga kuni 5 a) maksumuses 1420 EUR, kulub ühe 30 tihumeetrise virna mõõtmiseks otsese tööjõukuluna 5 EUR. Teatud aja tagant tuleb klupet kalibreerida, tagamaks et kõik mõõdetud tulemused ikka korrektsed oleks.

Kui mõõta Timbeteriga, on keskmine maksumus mõõtmise kohta 2 EUR, sõltuvalt paketist. Kui kasutad kuupõhist paketti maksumusega 150 EUR, siis see võimaldab mõõta limiteerimata määral ning hulga mõõtmiste korral on ühe mõõtmise hind väga väike. Kuid isegi kasutades pildipõhist paketti, kus mõõtmise maksumus on keskmiselt 2 EUR, on ühe mõõtmise hind vähemalt 2,5 korda odavam.

Lisaks tuleb ette olukordi, kus on numbrid on valesti sisestatud, paberid kadunud, andmed ei salvestunud korrektselt või on tehtud lihtne arvutusviga. Kui palju aega kulub, et avastada, kus ja millal tehti viga?

Samuti pole välistatud, et tekib vaidlus ostja/müüjaga, seda nii koguse, kui ka kvaliteedi osas. Kuidas lahendada olukorda – ilmselt parim võimalik viis on virn taaskord üle mõõta. See taaskord nõuab aega ega samas taga positiivset lahendust. Tihti on puit juba kasutatud või tõstetud suurde virna ning esialgse olukorra taastamine on võimatu.

Digitaalse mõõtmise korral saad vastaspoolele alati pildi saata – ütleb ju üks pilt rohekm kui 1000 sõna. Pildi pealt saab juba tuvastada, kas kõik notid on ikka korrektselt ära mõõdetud.

 

Lõpetuseks

Seega, kui võrrelda omavahel käsitsi ning digitaalselt mõõtmist, siis ainuüksi ühe mõõtmise tulemusena tekib vähemalt 2,5 kordne kulude kokkuhoid. Lisaks võimaldab Timbeter lihtsalt teise osapoolega andmeid jagada, kiirendades müügiprotsessi tervikuna, hoida operatiivselt silma peal kõikidel mõõtmistel ning analüüsida andmeid pika perioodi jooksul.

Alusta oma tasuta Timbeteri prooviperioodi juba täna ning veendu selles ise, kuidas asju kiiremini ja lihtsamini teha. Kuidas Timbeter töötab, saad näha siin.


If you like this, feel free to share!